2007

Trüki

2009   2007   2006   1999

 

  

Hella Kaldaru, Turu-uuringute AS uuringujuht
 

Turu-uuringute AS poolt viidi TAK-i tellimusel juba juba kümnendat aastat järjest läbi uuring Tallinna elanike rahulolust Tallinna ühistranspordikorraldusega, sealhulgas TAK bussidega. Küsitlusperiood oli 29.nov. – 20.dets. 2007 ja valimi suurus 500 Tallinna elanikku vanuses 15+ a.

Ühistranspordikasutajate üldine osakaal linlaste seas on juba aastaid püsinud 80% piirides. 2007.a. kasutas Tallinna ühistransporti 84% elanikest. Siiski on tänaseks veidi langenud nende linlaste osakaal, kes kasutavad ühistransporti oma peamise liikumisvahendina. Kui 2006.a. lõpul moodustasid need 60% elanikkonnast, siis 2007.a. lõpuks oli põhiliselt ühistransporti kasutavaid linlasi 49% elanikest. Eelduspäraselt on kasvanud põhiliselt autoga liiklejate osakaal, keda tänaseks on elanikkonnas 36%. Peamiselt jalgsi liiklejate osakaal ei ole muutunud – see moodustab viiendiku vastajaist.

Ühistranspordikasutajatest kõige suurem osa (38%) kasutab igapäevaselt bussi. Tammiga sõidab iga päev 13% ja trolliga 23% ühistranspordikasutajaist.

Tallinlaste keskmine hinnang ühistranspordi korraldusele püsib samuti aastaid enam-vähem ühel tasemel. Võrreldes möödunud aastaga on see isegi pisut tõusnud . ¾ ühistranspordiga sõitjaist on selle korraldusega päris rahul, iga kümnes aga pigem rahulolematu. Nii on see laias laastus püsinud juba mitu aastat. (Graafik 1)

51% ühistranspordiga sõitjaist leiab, et bussisõit on aastaga meeldivamaks muutunud – 41% sõitjatest  arvasid, et sõit on läinud veidi meeldivamaks, iga kümnes sõitja aga, et palju meeldivamaks. 5% leiab, et sõit on muutunud mõnevõrra ebameeldivamaks. Trammi ja trolli puhul domineerib arvamus, et sõit nendes ei ole eriti muutunud. Kui oleks võimalik valida, millise transpordivahendiga samasse sihtpunkti sõita, eelistaks enamus – 54% –  ühistranspordikasutajaist endiselt bussi.

Sõiduki valimisel peetakse eelkõige silmas sõiduplaanist kinnipidamist, sõiduki puhtust/mugavust ja parajaid intervalle. Need asjaolud on juba aastaid püsinud kõige olulisemate kriteeriumidena otsustamisel, millega sõita. Väikeste kõikumistega on ka vastajate protsendid nende tegurite mainimisel endiseks jäänud. Viimase aasta jooksul on endisest pisut olulisemaks muutunud peatuste teatamine, juhi käitumine ja piletite müük sõidukist. (Graafik 2)

Ühistranspordikasutajate keskmised hinnangud ühistranspordiliikidele on viimase aastaga tõusnud. Bussi peab heaks või väga heaks ligi 3/4 (71%) ühistranspordikasutajaist (2006.a. 55%).  Kõige olulisemad tegurid ühistranspordi kasutajate jaoks on olnud aastaid samad: sõiduplaanist kinnipidamine, parajad intervallid ja puhtus-mugavus. Võrreldes aastatagusega on tähelepanu intervallidele pisut vaibunud. Edasiminekut Tallinna ühistranspordis üldse nähakse eelkõige peatuste teatamise, sõiduki mugavuse ja puhtuse osas. Negatiivsete hinnangute osakaal ületab positiivseid sõidukite täituvuse küsimuses, samuti nähakse probleemi piletihinna kallinemises. 

Keskmine hinnang Tallinna Autobussikoondise bussidele on 3,75. See on veidi kasvanud võrreldes 2006.a.-ga (3,69). 69% ühistranspordikasutajaist hindas TAK busse hindega 5 või 4.

Teist aastat uuriti linlaste arvamust TAK maine kohta. TAK mainekomponentide hinnangud ei ole aastaga peaaegu üldse muutunud – endiselt arvab ülekaalukas osa vastajaskonnast, et TAK on arenev ja dünaamiline, aja nõudeid ja sõitjate huve küllaltki arvestav.

Enamus ühissõidukite kasutajaist peab edastatavat infot teenuse kohta täiesti piisavaks. Endiselt on infoallikatest kõige olulisemateks sõiduplaanid bussipeatustes (60%). Internet on mugavaimaks kanaliks 39%-le vastajaist, mis on veidi vähem kui aastal 2006. (Graafik 3)

Omaette sõidurea eraldamine ühistranspordile ja elektrooniliste tabloode ning seadeldiste hankimist peatuste automaatseks teatamiseks leidsid endiselt väga laia toetust vastajate seas. Vastased on märgatavas ülekaalus ettepanekule, et buss sõidab peatusest mööda, kui keegi seal peatumiseks märku ei anna (vastu 45%, poolt 29%).  

Huvi uute täiendavate bussiliinide vastu lähtuvalt oma vajadustest tunneb järjest vähem vastajaid (16%), enamus (55%) eelistaks olemasolevate liinide tihendamist uute rajamisele, kui selline küsimus kerkiks päevakorrale.  
Rahulolu Viru terminali töökorraldusega kasvab iga aastaga (65% väga ja üsna rahul) .

Neile tallinlastele, kes põhilise liiklusvahendina kasutavad autot, esitati küsimus tingimuste kohta, mille korral hakataks bussi eelistama autole.  Vastuseid valiti etteantud nimekirjast. Esikohal on kohalejõudmise kiiruse nõue, mis kasvab aasta-aastalt, sellele järgnes tingimus, kui bussiga sõit oleks odavam kui autoga. (Graafik 4)

Esmakordselt uuriti ühistranspordikasutajate suhtumist lemmikloomade kaasavõtmisse bussi. Enamusel vastajatest (61%) pole midagi selle vastu, et lemmikloomi bussis sõidutatakse. Üldse ei meeldi see 14%-le.  Vastajad jagunesid enam-vähem pooleks arvamustes, kas loomade veoks on vaja kehtestada ametlikke piiranguid või jätta see omanike endi vastutusele. Siiski leidis 82% sõitjaist, et suurem koer peaks bussis olema suukorviga ja rihma otsas. Ligi pooled vastajaist kohandaksid sama nõuet ka väikestele koertele.

 

Üles