Juhan Kivirähk: Tallinna ühistransport linlase pilgu läbi

Trüki

2009   2007   2006   1999

 
Juhan Kivirähk, ES Turu-uuringute AS

10. veebruar 2000

Oli kord aeg, mil buss, tramm ja troll ühist sõidupiletit rakendades teenisid sõbralikult käsikäes ja üksteist täiendades linlaste liikumisvajadusi. Tänaseks on tegemist äriettevõtetega, mille vahel valitseb konkurents reisijate arvu pärast. Nagu ikka sellistel puhkudel, ütlevad konkurentsis varem või hiljem sõna sekka ka poliitikud. Tallinna endise linnapea Robert Lepiksoni ja praeguse meeri Jüri Mõisa lennukad avaldused ühistranspordi teemadel on täitnud vähemalt ühe tänuväärse ülesande – nad on tõmmanud sellele valdkonnale tähelepanu.

Ehkki probleem, kas arendada Tallinnas bussi- , trammi või trollitransporti või ehk rajada hoopis kogu linna läbiv köisraudtee, kuulub eelkõige ökonoomika valdkonda, ei saa ühisasjade korraldamisel mööda minna maksumaksjate seisukohtadest. Et teada saada, mida ühistranspordi kasutajad ise Tallinna linnaliiklusest arvavad, viis ES Turu-uuringute AS Tallinna Autobussikoondise soovil 1999.aasta detsembri alguses läbi vastavasisulise uuringu, mis käsitles linlaste hinnanguid linnatranspordile ja selle arengule viimaste aastate jooksul.

Küsitletud 498-st tallinlasest kaks kolmandikku kasutavad ühistransporti iga päev. Neljandik elanikest liikleb põhiliselt autoga ja 19% jalgsi. Kõige enamkasutatav ühiskondlik liiklusvahend on buss, mida kasutab igapäevaseks liiklemiseks 46%. Trolliga sõidab iga päev 25% ja trammiga 19%. Neist numbritest ei tasu otsida inimeste eelistusi transpordivahendite suhtes. Sõidetakse ikka sellega, mis kodust tööle või kooli viib ja sealt tagasi toob. Näiteks lasnamäelastest kasutab bussi iga päev 72%. Seevastu Mustamäe elanike kasutatavaim liiklusvahend on troll – 53%. Palju on trolliga sõitjaid ka Kristiine ja Haabersti linnaosades, kus nende osakaal on ca 40 protsendiga bussireisijatega võrdne. Kesklinnas ja Koplis sõidab kolmandik vastanutest trammiga.

Kui aga vajalikku sihtpunkti oleks võimalik jõuda mitme erineva transpordivahendiga, eelistaks suur enamus vastanutest ehk tervelt 71% bussi. Elektrirong, troll ja tramm koguvad igaüks vaid kümnendiku vastanute toetuse. Miks linlaste toetus bussiliiklusele sedavõrd ülekaalukas on?

Hinnates viimase kahe-kolme aasta jooksul toimunud muutusi Tallinna ühistranspordis, märgib positiivseid muutusi linnaliinibussides tervelt kolm neljandikku vastanutest! Sealhulgas kolmandik vastanutest leiab, et bussiliiklus on muutunud palju meeldivamaks ja 42% et veidi meeldivamaks. Jooniselt näeme, et trammide ja trollide vastavad näitajad on palju tagasihoidlikumad.

Peamine, mida positiivsete hinnangute põhjendamisel esile tõsteti, oli sõidukite kasvanud mugavus. Uued bussid on puhtamad ja kenamad, nad peavad paremini ka sooja. Tõepoolest, erinevatele transpordifirmadele antud hinnangutes olid selgelt esikohal mitte bussid üldse, vaid just Tallinna Autobussikoondise omad. Hinnang vanade ja koledate Põhjamaades mahakantud bussidega sõitvale Harjumaa Liinidele jäi alla ka trammide ja trollibusside poolt pakutavale teenusele.

Veeremi kvaliteediga seotud tegurid jäävad siiski ühiskondliku transpordi kasutamisel olulisuselt keskmiste hulka. Linnatranspordiga läbitavad vahemaad on lühikesed ja siin on mugavustest tihti tähtsamaks sõiduplaanist kinnipidamine ja parajad sõiduintervallid.

Tallina Autobussikoondise busside juures hinnatakse ka neid tegureid. TAK bussid saavad teistega võrreldes kõrgemaid hinnanguid sõiduki mugavuse, puhtuse, turvalisuse, juhtide käitumise, sõiduplaanist kinnipidamise ja sihtpunkti jõudmise kiiruse eest (trammi ja trolliga ju ekspressliine ei sõida!). Nurinat tekitab sõidupileti hind, mis, nagu sõiduintervallidki, pole bussifirma enda määrata. Võib teha järelduse, et bussisõidu suure populaarsuse taga peitub Tallinna Autobussikoondise hea töö kliendirahulolu parandamisel, mida on toetanud mahukad linnapoolsed investeeringud uutesse bussidesse.
Kas analoogilisi samme reisijate rahulolu tõstmiseks tasuks ette võtta ka trammi- ja trolliliikluse parandamisel või kuuluvad need liiklusvahendid ajaloo prügikasti, oleks vaja paralleelselt majandusliku otstarbekuse analüüsimisega küsida ka linlastelt. Linnatransport sisaldab eneses lisaks tarbimisväärtusele ka osakese linna omapärast ning pole välistatud, et peagi Tallinna saabuvatele Hongkongi investoritele võib elektri jõul liikuv linnatransport jätta sama kustumatu mulje nagu meie linnapeale sealne köisraudtee.


Juhan Kivirähk
ES Turu-uuringute AS

GRAAFIKUD

Erinevate transpordiliikide kasutamine:

  peaaegu iga päev        mõned korrad nädalas
BUSS   46% 24%
TROLL  25% 22%
TRAMM  19%  24%
ELEKTRIRONG 1% 1%

Hinnang muutustele ühistranspordis viimase 2-3 aasta jooksul:

  palju meeldivamaks veidi meeldivamaks
BUSS   33% 42%
TROLL    8% 31%
TRAMM    5% 30%
ELEKTRIRONG   5% 10%

Millist ühistranspordivahendit eelistaksite?
BUSS                                   71%
TROLL                                 10%
ELEKTRIRONG                    10%
TRAMM                                  9%

 

 

 

 

Üles