1999

Trüki

2009   2007   2006   1999


  
Juhan Kivirähk, ES Turu-uuringute AS

ES Turu-uuringute AS poolt Tallinna Autobussikoondisele tehtud uuringus selgitati välja tallinlaste arvamused ühistransporti. Küsitlus viidi läbi 1999. aasta lõpul 30. novembrist kuni 6. detsembrini.
                                                                 *         *        *
Põhiliseks liiklusvahendiks on ühistransport kahele kolmandikule Tallinna 15-74 aastastest elanikest. Peamiselt autoga liikleb neljandik ja peamiselt jalgsi viiendik vastanutest. Kõige rohkem kasutatakse busse – peaaegu iga päev sõidab bussiga 46%, trolliga 25% ja trammiga 19% vastanutest. Bussi võibki pidada linlaste põhiliseks liiklusvahendiks, kuna ainult trolli ja trammiga enamik ühistranspordi kasutajaid hakkama ei saa. Neist, kes peaaegu iga päev sõidavad trolli ja trammiga, kasutavad peaaegu iga päev bussi 70%, seevastu bussireisijatest kasutab paralleelselt ka trolli ja trammi üksnes vastavalt 38% ja 29% küsitletutest.

Kui vajalikku sihtpunkti oleks võimalik jõuda mitme erineva transpordivahendiga, eelistakski suur enamus vastanutest ehk tervelt 71% bussi (joonis 1). Elektrirong, troll ja tramm koguvad igaüks vaid kümnendiku vastanute toetuse. Miks linlaste toetus bussiliiklusele sedavõrd ülekaalukas on?

Hinnates viimase kahe-kolme aasta jooksul toimunud muutusi Tallinna ühistranspordis, märgib positiivseid muutusi linnaliinibussides tervelt kolm neljandikku vastanutest. Sealhulgas kolmandik vastanutest leiab, et bussiliiklus on muutunud palju meeldivamaks ja 42% et veidi meeldivamaks. Trammidele ja trollidele antud hinnangud on palju tagasihoidlikumad (joonis 2). Üldine rahulolu ühistranspordi korraldusega Tallinnas on aga üsna kõrge – täiesti rahul või üsna rahul on sellega 71% küsitletutest.

Peamine, mida positiivsete hinnangute põhjendamisel esile tõsteti, oli sõidukite kasvanud mugavus. Uued bussid on puhtamad ja kenamad, nad peavad paremini ka sooja. Tõepoolest, erinevatele transpordifirmadele antud hinnangutes olid selgelt esikohal mitte bussid üldse, vaid just Tallinna Autobussikoondise omad, millede uuendamisse on viimastel aastatel tehtud märkimisväärseid investeeringuid. Seevastu hinnang vanade ja koledate Põhjamaades mahakantud bussidega sõitvale Harjumaa Liinidele jäi alla ka trammide ja trollibusside poolt pakutavale teenusele.

Veeremi kvaliteediga seotud tegurid jäävad ühiskondliku transpordi kasutamisel olulisuselt siiski keskmiste hulka. Linnatranspordiga läbitavad vahemaad on lühikesed ja siin on mugavusest tähtsam odavalt ja õigeks ajaks kohale jõuda. Sõiduplaanist kinnipidamist ja piletihinda pidas ühistranspordi juures oluliseks üle 70% vastanuist. Järgmisesse olulisse tegurite gruppi, mida tähtsustavad pooled ja enam vastanutest, kuuluvad parajad sõiduintervallid, sõiduki puhtus ja mugavus ning sõidu turvalisus (vt. joonis 3).
Rahulolu erinevate transpordiliikidega määrabki lõppkokkuvõttes ülalnimetatud ootuste täidetus. Võrreldes trammide ja trollidega hinnatakse busside juures kõrgemalt sõiduki mugavust ja puhtust, sõiduplaanist kinnipidamist ja kiirust sihtpunkti jõudmisel.

Puudusteks loetakse kõikidele transpordiliikidele antud hinnangutes piletihinda (NB! eelmise aasta detsembri alguses kehtinut!), busside ja trollide puhul teeb trammidega võrreldes enam muret sõitjate hulk liiklusvahendis. Trammide ja trollidega võrreldes saavad rohkem negatiivseid hinnanguid busside sõiduintervallid.

KOKKUVÕTTEKS: Avaliku arvamuse ootused on tihti vastuolulised – on ju omavahel küllaltki raske ühendada soovi võimalikult odava kuid samas võimalikult sagedaste intervallidega linnatranspordi järele. Vastajad ei eelista mitte bussi, trolli või trammi kui sellist, vaid linnatransporti, mis täpselt, võimalikult väikese ooteajaga, võimalikult väikeste kuludega ja mugavalt kohale viib. Kas linna transpordikorraldajad näevad sellise teenuse pakkumise võimalusi kõigi kolme senise transpordiliigi arendamise kaudu või aitaks linlaste ootustele paremini vastu tulla mõnest liigist loobumine ja teiste eelisarendamine – see on küsimus, mille otsustamine ei kuulu enam avaliku arvamuse pädevusse, vaid eeldab majanduslikku ja keskkonna seisundit arvestavat analüüsi.

Küll aga on avalikkuse roll anda hinnang sellele, mis ettevõetavate ümberkorralduste tulemusena välja tuleb. Detsembrikuist rõõmustavalt kõrget hinnangut linna ühistranspordi korraldusele tuleks püüda ka tulevikus säilitada. Lõppeesmärgiks on ju ikkagi linlaste suurem rahulolu.

LISA: Graafikud

Juhan Kivirähk
ES Turu-uuringute AS

29.03.2000

 

Üles