Phone call icon
infoliin (sh leitud esemed) E-P 8:00 – 20:00 +372 643 4142
Leitud esemed

TLT AS väärib usaldust

Mõne aja eest algatas TLT ASi sisekontroll järelvalvemenetluse varuosa hangete seaduslikkuse kontrollimiseks. Mingeid rikkumisi ei täheldatud, ent meie hämmastuseks lekitati avalikkusele järelvalvemenetluse esmane lõppjäreldusi mitte sisaldav versioon. Muidugi tekitas see võimaluse ettevõtte ründamiseks. Konsulteerides TLT ASi nõukoguga, sündis otsus, anda asja uurimine politseile, et kõrvaldada kõik võimalikud kahtlused.Just sellest loogikast lähtudes esitas TLT ASi nõukogu esimees abilinnapea Kalle Klandorf möödunud kuul keskkriminaalpolitseile kuriteoteate, kuna leidis TLT sisekontrolöri aruandest viite võimalusele, et vaatamata ettevõttes läbi viidud uuendustele pole kõik tehingud ja laoarvestus piisavalt läbipaistvad, jättes ruumi kahtlustele. Tänaseks on üheselt selge, et mingit kuritegu toime pandud pole. Jäänud on kahtlustus väärteos, mille suhtes viib uurimist läbi rahandusministeerium.Nähes, kuidas TLT ASiga seonduvad teemad on viimasel ajal olnud meedias teravdatud tähelepanu all ning et ka uurimise alustamine rahandusministeeriumis on pälvinud laialdast huvi, otsustasin blogis antud teemat selgitada. Arvan, et on otstarbekas tuua siin ära ettevõtte seisukoht, võttes sellega alus spekulatsioonideks. Püüan jääda eelkõige faktide juurde ja rääkida asja sisulisest küljest.

Kahtlustus väärteos puudutab pikemat perioodi.

Rahandusministeeriumi algatatud uurimine hõlmab ajavahemikku 2017-2019 esimene pool ning on seotud varuosade soetamisega firmast Fastighet i Edeby AB.Kui TLT ASi uus juhatus 2018. aasta septembris tööd alustas, oli üheks esimeseks väljakutseks selguse loomine seni kehtinud varuosade hanke süsteemis, kuna see oli segane, ebaloogiline ja arusaamatu. Enne 2018. aasta septembrit toimunud tehingute suhtes on käimas ka kohtueelne uurimine ning TLT AS on esitanud tollel ajal ettevõtte huvide vastaselt tegutsenud endistele töötajatele ka 1,9 miljoni euro suuruse solidaarse tsiviilhagi. Kui rahandusministeerium peaks omakorda leidma selle perioodi soetuste osas normide rikkumist, tuleb ettevõttel seda tunnistada, küll aga mööndusega, et tänaseks on uus juhtkond varuosade hankimise viinud hoopis uutele alustele, käivitades läinud aasta mais Eestis ainulaadse elektroonilise varuosade soetussüsteemi Etend. Sellega oleme lõpetanud aastatel 2017 ja 2018 varuosade soetamises esinenud kaheldava väärtusega praktika, kus osad osteti kitsalt ringilt pakkujatelt ning nagu on hiljem selgunud, läbi ettevõttega seotud inimestele kuulunud vahendusfirmade. Enam pole see võimalik, sest Etendis pakuvad meile varuosi 57 partnerit ning otsustavaks saab kauba hind. Tänu sellele oleme saavutanud varuosade soetamismaksumuses 30% kokkuhoiu, mis selle aasta 9 kuuga andis 740 000 eurot säästu.

Meie eesmärgiks on ettevõtte kasu.

Siin jõuamegi põhimõtteni, mida 2018. aasta septembrist tööd alustanud juhatus ja kogu TLT ASi tööpere järgib – meie eesmärgiks on kulude kokkuhoid ja ettevõtte kasu. Me järgime hangete juures seadusest tulenevaid norme, ent lähtume oma tegevuses kulude kokkuhoiust ja efektiivsusest. Me teostame pidevalt hinnapäringuid ja uurime turgu, sest üksnes nii võime soetada varuosi isegi kuni 17 korda odavamalt. Näiteks kui Volvo esinduses on rihmarulli müügihind 177,93 eurot, siis sama osa õnnestub soodusmüügist soetada ka 10 euroga. Generaatori rihma eest peaksime esinduses käima välja 41,47 eurot, aga meil õnnestus sama osa saada 7 euroga. Vahe on märgatav ja mis peamine, kontrollitud järelturu osade kasutamine ei kahjusta turvalisust.Eriti oluline on hankida odavaid varuosi bussidele, mille eluring hakkab täis saama. Meil on hetkel kasutuses ca 150 bussi, mille vanus ületab 15 aastat. Nende väärtus on kusagil 7000 euro kandis. Kümmekonnal bussil on amortiseerunud lõõtsalaagrid, mis uuena maksavad 12-14 000 eurot, järelturult on neid võimalik aga hankida 1,5-2,5 tuhande eest.  Pole mõistlik paigaldada bussile, mis on plaanis järgmisel aastal kasutusest maha võtta, tuhandete eurode eest varuosi, kui sõiduki töökindluse tagab ka originaalosast märksa odavam pruugitud jupp. Kas selles loogikas leidub midagi vildakat? Arvan, et mitte. Arvestades, et meie bussiparki kuulub enam kui 500 üksust, siis ulatuvad kulud varuosadele miljonitesse ning ka kokkuhoid on samas suurusjärgus. Arvestada tuleb ka sellega, et seoses Scania kangekaelse gaasibusside hanke vaidlustamisega, kasvab meie varuosade nõudlus veelgi. Bussid, mida soovime gaasisõidukitega asendada, peavad jätkama seni tööd, kuni riigikohus vaeb, kas võtta Scania apellatsiooni nende kaebuse tagasi lükanud ringkonnakohtu otsuse suhtes menetlussee või mitte. Ühe hankepoole kangekaelne soov lõputult kohtus vaielda, toob meie ettevõttele, laiemas plaanis aga pealinna maksumaksjale, kaasa olulisi kulusid. Ka siin tuleks küsida, kust peaks minema piir hankeprotsessis lubatud vaidlustamise ja Scania ärieetika vahel. Tekib tunne, et selle suure ja eduka bussitootja juhatus ei adu, millisesse ettevõtte kuvandit kahjustavasse tegevusse on kohalik esindus nad tõmmanud.

Kui väärtegu pole, tuleks menetlus võimalikult kiiresti lõpetada.

TLT AS on kasutanud rahalisi vahendeid kooskõlas riigihangete korraldamise põhimõtetega. Me lähtume ettevõtte huvidest, olles säästlikud, efektiivsed, konkurentsi soodustavad. Kui soetatavate varuosade allahindlus toimub lühikese aja vältel, mil neid saab osta kordades soodsama hinnaga, tuleb võimalust kasutada. Kui Etend kaasab pakkumistesse ligi 60 ettevõtet, mis omavahel võisteldes langetavad hinda, on see kasulik nii ettevõttele, kui ka maksumaksjale, kelle raha eest meie teenust tellitakse. Riigihanke seadus ei keela kauba muretsemist kampaania- ja kiirmüükidelt. Sellest oleme ka lähtunud.Rahandusministeeriumi menetluse eesmärgiks on meetmete rakendamine väärtegude ärahoidmiseks. Aga vajalikud meetmed on Etend süsteemi näol rakendatud juba enam kui pool aastat tagasi. Milline võiks siis olla alustatud menetluse kasutegur? Kas enne praeguse juhatuse ametisseasumist toimunud väärtegudele osundamine, olukorras, kus TLT AS on toona valitsenud segadusest teadlik ja tänaseks põhjused kõrvaldanud, on piisav argument rahandusministeeriumi ressursi kulutamiseks? Need küsimused jäävad õhku seni, kuni ministeeriumilt pole tulnud vastust kuidas ja kas kavatsetakse uurimist jätkata.TLT ASi uus juhatus on toonud ettevõtte töökultuuri olulise muutuse, kõrvaldades võimalused korruptsiooniks. Muidugi pole see meeltmööda neile, kes harjusid kasutama asjaajamises valitsenud korralagedust enda huvides. Kui nüüd elektroonilised registrid välistavad oma huvides tegutsemise, on tekkinud grupp endisi aegu igatsevaid tegelasi, kes püüavad igati diskrediteerida ettevõtte ja praeguse juhatuse tööd. Kahjuks läheb meedia nende provokatsioonidega kaasa, eksitades avalikkust ennatlike järelduste ja pooltõdedega. Ometi ei peata see TLT ASi arengut.