Hoiame ennast!
Mõne aasta eest politseiameti poolt algatatud kampaania „Hoia ennast! Hoia kinni!“ on osutunud viljakaks. Enamus ühistranspordi kasutajatest on teadvustanud, et liikuvas bussis või trammis on ohutum sõita istudes ning vaba koha puudumisel seisma jäädes, tuleb kindlasti käsipuust kinni hoida. Kõigele vaatamata leidub aga neidki, kes häid soovitusi ei järgi ja kurvad juhused, kus sõitja bussi või trammi järsu pidurdamise ehk ootamatu manöövri tõttu tasakaalu kaotab ning kukub, pole kadunud. Enamasti pole vigastused tõsised, kuid tuleb ette ka rängemaid õnnetusi, mille puhul süüdistatakse meie juhte oskamatuses ja hoolimatuses. Asjaoludega lähemalt tutvudes selgub aga, et pigem viis õnnetuseni halbade asjaolude kokkulangemine.
Kuidas end säästa?
Ühistransporti sisenedes tuleks sõitjal meeles pidada, et kehtivad teatud reeglid ja tarkused, mida järgides on võimalik kukkumisohtu minimeerida. Esimene reegel on, et liikuvas transpordivahendis ei tohiks kaotada tähelepanu ning kergemeelselt eeldada, et kogu reis toimub sujuvalt. Tallinna liiklus on muutunud aasta-aastalt tihedamaks ning närvilisemaks. Suureks probleemiks nii bussi- kui trammijuhtidele on napid pikivahed, mis loovad eelduse äkkpidurdusteks. Kui enam kui 10 tonni kaaluv buss või 30 tonni raskune tramm peab ootamatult ette pööranud auto rammimise vältimiseks järsult pidurdama, rakenduvad jõud, mis võivad tähelepanu minetanud reisija jalust paisata. Sõiduridade vahel sõeluvate autode juhid ei mõista, millist ohtu nende kärsitud manöövrid ühistranspordile kujutavad. Eraldatud bussirajad on kaasliiklejate poolset ohtu küll vähendanud, ent kahjuks leidub ülbeid autojuhte, kes bussirada millekski ei pea ning rahumeeli seal oma masinatega liiklevad.Muidugi ei pea sõitjad väljas toimuvaga pidevalt kursis olema. Ühissõiduki läbi tiheda liikluse roolimine on juhi ülesanne, ent reisija peab tegema kõik, et säästa ohuolukorras ennast ja teisi sõitjaid. Nagu juba öeldud, tuleb sisenemise järel leida vaba iste või seistes kogu sõidu aja käsupuust kinni hoida. See tagab äkkpidurduse korral turvalisuse. Tähelepanelik tuleks olla ka kaasreisijate suhtes. Vanematel inimestel ja lastel võiks kindlasti võimaldada istuda.Liikluses on suureks nuhtluseks muutunud nutitelefonid. Lisaks sellele, et paljud autojuhid telefoni näppides tähelepanu hajumise tõttu ohtlikke manöövreid teevad ning jalakäijad tänaval nina telefonis jalutades ettevaatuse kaotavad, kujutavad telefoni klammerduvad sõitjad tõsist ohtu ka ühistranspordis. Ekraanil toimuvast lummatuna või ennastunustavalt messides kaob reaalsustaju ning kui buss ootamatult pidurdab on kahe käega telefoni opereerinud sõitja kõhuli. Halvemal juhul haaratakse kukkudes kaasa ka mõni lähedal seisja. Kindlasti väldivad meie juhid äkkpidurdusi ja muid järske manöövreid, ent kui on valida, kas pikivahet arvestamata vahele kiilunud eessõitjat täiel kiirusel rammida või järsult piduripedaali tallata, valivad juhid instinktiivselt viimase.Kui bussis või trammis mõni reisija õnnetult kukub, ei pruugi juht seda kohe märgata. Siin tuleks kaassõitjatel appi tulla ning toimunust teada anda. Meie ühissõidukijuhid on saanud väljaõppe, kuidas õnnetuse puhul toimida. Vigasaanut tuleb abistada ning kutsuda vajadusel kiirabi.Me teeme kõik, et ühistranspordikasutajaid säästa, ent tõeline turvalisus algab ikkagi koostööst. Meie juhid püüavad ohuolukordi vältida, sõitjad omalt poolt peaksid õigesti käitudes tagama enda ohutuse. Tähelepanu tuleb pöörata ka selgitustööle autojuhtide hulgas, et tänavatel jääks vähemaks hoolimatut sõidumaneeri harrastavaid piloote. Turvalisema liikluspildi nimel tuleb teha tööd ka linnaruumi planeerijatel, leidmaks võimalusi liiklust rahustada ning luua ühissõidukiradasid. Paranema peaks liiklusjärlevalve. Ühiselt tegutsedes saame raskete tagajärgedega kukkumiste hulka ühistranspordis jätkuvalt vähendada.
Mis nende ustega siis ikkagi toimub?
Teine probleem, millele ühistranspordi kasutajad tähelepanu juhivad, on bussi või trammi uste vahele jäämine. Samuti pahandatakse, kui juht ei ava juba sulgunud uksi viimasel hetkel siseneda või väljuda sooviva sõitja ees.Meie ettevõttes valitseb põhimõte, et juhtide esmane kohus on tagada ohutus ning mugav ja sõitjate ootustele vastav teenindus. Kas aga võib pidada õigustatuks ootust, et bussijuht juba liikumist alustades uuesti peatuks, uksed avaks ja viimasel hetkel kohale jõudnud inimesel siseneda võimaldaks? Mõnes äärelinna madala liiklusintensiivsusega peatuses, kus pole palju reisijaid, võib seda ju lubada, ent kesklinna tihedas liiklusvoos, kus peatusesse lisandub pidevalt uusi reisijaid, pole võimalik, et bussijuht liiklusolukorra jälgimise kõrval märkaks kaugelt bussi suunas jooksvat reisijat ning hilineja saabumist lõputult ootaks. Kui kõik siseneda soovijad on kenasti peal, tundub igati normaalne uksed sulgeda ja sõitu alustada. Bussist mahajääja ei peaks aga paanitsema ning end viimasel hetkel sulguvate uste vahelt vägisi sisse surudes ohustama. Küllap tuleb järgmine buss. Sulguvast uksest jõuga sisse murdes või viimasel hetkel väljuma tormates võib uste vahele jääda. Muidugi püüab juht sel juhul uksi uuesti avada, ent toiming ei pruugi vajaliku kiirusega õnnestuda. Alati pole juhtide võimuses inimest säästa, kui see end ise mõtlematult ohtu seab. Kaevatud on sellegi üle, et uute CAF trammide uksed reisijate nina ees sulguvad. Siin on tegemist automaatikaga, mis annab sulgumiskäsu, kui teatud aja jooksul pole keegi sisenemist alustanud. Uksed saab uuesti avada selleks mõeldud nupule vajutades.TLT AS busside, tammide ja trollidega tehti läinud aastal 142 miljonit sõitu. See on 284 miljonit sisenemist ja väljumist, mis kõik peavad toimuma probleemideta. Me suudame ohutuse tagada, kui sõitjad ka ise selle eest hea seisavad.Ohutus ühistranspordis on meeskonnatöö, kuhu panustavad meie juhid, sõitjad ning teised liikluses osalejad. Olgem hoolsad ja hoidkem ennast ning kaasreisijaid!
