Aktsiaselts Tallinna Linnatransport (TLT)

Kolmapäeval, 3. juulil kell 15.00, saadab Tallinna Linnatranspordi AS Kadrioru luigetiigi lähistel asuvalt rööbasteelt liinile legendaarse laultaadi, laulupeotraditsiooni sümboli Gustav Ernesaksa auks nimetatud trammi.

Tallinna Linnatranspordi AS juhatuse esimehe Deniss Boroditši sõnul on sümboolne saata Gustav Ernesaksa nime kandev tramm liinile Eesti laulupeotraditsiooni 150. aastapäeva tähistava üldlaulupeo tuleteekonna Tallinna jõudmise päeval. „Kui mõtleme laulupeole, kangastub paljude mälestusis Gustav Ernesaksa kuju, võimsalt lehviv hall juuksepahmakas ja tuhanded lauljad jälgimas laulutaadi taktikeppi, et kõlada ühes võimsas ühislaulus. Ernesaksa nime kandva trammiga lõpetame muusikatrammide sarja, mille käivitasime läinud aasta septembris. Tramm Gustav on võimas punkt suuri Eesti muusikainimesi austavale ettevõtmisele,“ ütles Boroditš.  

Tallinna Linnatranspordi AS on alates läinud aasta septembrist saatnud liinile 11 muusikatrammi, mis on saanud nime Neeme Järvi, Anne Veski, ansambel Smilersi, lõõtsamaestro Heino Tartese, vabaduslauliku Alo Mattiiseni, unustamatu Georg Otsa, igihalja Raimond Valgre, Eesti levimuusika kuninga Jaak Joala, dirigent Peeter Sauli, maestro Eri Klasi ja koori Ellerhein järgi. Lisaks muusikatrammidele, sõidab Tallinnas kuus retrotrammi, mis on nimetatud Eestile oluliste riigimeeste ja sõjaväelaste järgi. 20 kaasaegset CAF trammi kannavad populaarseid naisenimesid. 

Tallinna Linnatranspordi AS otsustas anda muusikute nimed kaheteistkümnele KT-6 trammile, mille kaasajastamisse investeeriti 2016.-2018. aastal 10,8 miljonit eurot.

Tramm liinile saatmine toimub 3. juulil kell 15.00, Kadrioru luigetiigi lähistel asuvalt rööbasteelt. Sündmusel esindab Eesti Vabariigi valitsust majandus- ja taristuminister Taavi Aas, osalevad Eesti Kooriühingu, samuti Tallinna linna ja TLT ASi esindajad. Laulab Rahvusooper Estonia poistekoor Hirvo Surva juhatusel. Sündmusele oodatakse kõiki muusikasõpru ja laulupeolisi. 

Trammi teabeaknalt võib lugeda:
Laulupidude sümbol ja rahvahümni „Mu isamaa on minu arm“ autor Gustav Ernesaks oli keerulistel okupatsiooniaastatel eestlaste rahvusliku uhkuse ja ühtehoidmise innustajaks.

Ernesaks juhatas paljusid koore. Ta lõi Eesti Rahvusmeeskoori, seistes dirigendina selle ees kuni surmani. Ta oli ka Vabariikliku Koorijuhtide Segakoori asutaja ning pikaajaline dirigent. Oma koorijuhiteadmisi andis Ernesaks edasi Tallinna Riikliku Konservatooriumi professorina. Eesti Kooriühingu esimehena rajas ta koorilaulule tugeva ja ajas püsiva vundamendi.

Kui Gustav Ernesaks ilmus üldlaulupidude dirigendipulti, vallandusid ovatsioonid, mis ei tahtnud lõppeda. Ta oli eestlaste hinge ja lootusi mõistev, alati muhe ja naeratav laulutaat.

Heliloojana kirjutas Gustav Ernesaks koorimuusikat, millest mitmed laulud on muutunud rahvaviisideks.  „Mu isamaa on minu arm“, „Hakkame, mehed, minema“, aga ka lüüriline „Sireli, kas mul õnne“ on laulud, mida teatakse peast. Paremik Ernesaksa igihaljastest teostest on püsinud kooride repertuaaris muutuvale ajale vaatamata.

Koorilaulude kõrval kuulub Gustav Ernesaksa pärandisse ka kantaate ja süite, paarkümmend soololaulu ning viis ooperit. Ulatuslikumatest kooriteostest pälvib tähelapanu meeskoorisüit „Kuidas kalamehed elavad“, soololauludest tema enda tekstidele loodud „Hämardunud rannal“, „Alla valgete kaskede“ ja „Pää kohal toomeke“. Ernesaksa ooperitest on tuntuim „Tormide rand“, mille rahvaliku kõrtsistseeni tunnuslaulu oskab ümiseda iga muusikasõber. 

Gustav Ernesaksa otsivat vaimu ja julgust unistusi teostada kehastab maailmas ainulaadne Tallinna laulukaar, mille alla kogunevad üldlaulupidude ajal kümned tuhanded koorilauljad üle Eesti.

Eestlaste laulupeotraditsioon on saanud 150-aastaseks, ent selle pika ajaloo vältel ei tunta teist nii pühendunud ja loomingulist üldjuhti kui oli Gustav Ernesaks.