Tallinna üks esimesi trollijuhte: “Ikka ring 27 minutiga… Nägin peatusenimesid uneski!”

Trüki

Tallinna üks esimesi trollijuhte: “Ikka ring 27 minutiga… Nägin peatusenimesid uneski!” (1)

Urmas Vahe, 27. juuni 2015, 07:00
Õhtuleht

Ohtuleht_27juuni2015_2 Ohtuleht_27juuni2015
NAGU 50 AASTAT TAGASI: Kuigi Ants Soone juus on hallimaks jäänud, ronib ta tänagi trolli rooli sama vilunult kui pool aastat tagasi. Ainult et tema tollane töötroll on oma sõidud ära teinud ja seisab kas kusagil muuseumis või on leidnud tee sulatusahju. (LAURA OKS)

 

"Esimesed trollid olid ehitatud sedasi, et juht istus bussi eesotsas eraldi kabiinis. Mina korjasin sinna enam-vähem kõik bussi tulnud lapsed – muidu oleks täiskasvanud nad lihtsalt ära tallanud," meenutab Tallinnas kohe populaarseks saanud trolliliikluse algust 1965. aastal Ants Soone, kes oli peagi poole sajandi vanuseks saava Tallinna trollibussivõrgustiku üks esimesi juhte.

Homme möödub 50 aastat sellest, kui esimene trollibuss Tallinna peal tiiru tegi. 79aastase Ants Soone taskus on trolli juhiluba nr 4. Täpselt sama numbrit kandis tema trollgi. Nüüdseks on kolme esimese juhiloa omanikud siit ilmast juba taevastele tänavatele sõitma kutsutud.

Nende esimeste trollijuhtidega oli 1965. aastal ka üks pisut isevärki lugu. Esimeses mõneteise mehe suuruses trollijuhtide õppegrupis, kes kuu aega Tallinnas teooriat õppis ja kaks kuud Riias seda praktiliselt lihvis, oli tervelt neli või isegi viis Antsu.

1965. aastal – esimese rühma moodustamise aegu – pidi Tallinna troll kesksuvel tööle hakkama. Aga kui töölemeelitamise kuulutused ajalehes ilmuma hakkasid, oli 1965. aasta juba ammu alanud.

Kolme kuuga trollijuhiks

Ants oli 29aastane, ent polnud veel elus oma kohta leidnud. Ta oli pidanud mitut ametit, mis kõik olid teeninud peaasjalikult vaid üht huvi – elamispinna leidmist. Enamjaolt olid need seotud roolikeeramisega ja nende ettevõtete bossidel oli aga üsna ühesugune kõnepruuk: nad kõik lubasid noorele mehele esimesel võimalusel elamispinda ning sama kiiresti selle jutu ka unustasid. Töökohtade ühine joon oli seegi, et need tõstsid Antsu väga kiiresti karjääriredeli tippu, esimese liigini. Sest see ju ei maksnud midagi.

Oli ainult üks ettevõte, kes traditsioone pidi ei käinud: Ministrite Nõukogu Autobaas, kus Ants saigi korteri. Aga märgates lehes kutset trollijuhiks, vaatas ta seda kui päästerõngast. See oligi hea vabandus elus uue lehekülje pööramiseks.

Saatuse irooniana seisis lõpuks punt poisse naistepäeva hommikul Pärnu maantee trammidepoo ukse taga, nagu koolijütsidel vihikumapp kaenlas. Paldiski maantee depoost polnud siis veel lõhnagi. "Huvitav, et selle ameti algul oli trollijuht eranditult maskuliinne amet: kõik alustanud õppurid olid mehed – noored mehed, kellest enamik oli alles armeest tulnud ja kellel eriti mingi amet veel selge polnudki."

Igal juhul olid mehed otsustanud traadiga bussi taltsutamise selgeks õppida. Laua taga aeti pähe trollibussi veidi erilised liikluseeskirjad ja sisekorrareeglid (lihtsamas keeles kõik see, mis toimub trolli sees). Siis algasid kaks kuud tegelikus liikluses trollipealinnas Riias.

"Minu jaoks jätkus mingit uudist vaid üheks nädalaks. Põhiliselt tunnetamiseks, et parema jala all on reostaadi pedaal, millega saab sõiduriista kiirust muuta. Vasaku jala all oli aga pidur – see oli autoga võrreldes ainus tõsisem erinevus. Pidi arvestama hakkama ka trollibussi võimsate gabariitidega: ainuüksi Eesti esimeste trollide ZiU-5 laius oli praktiliselt kolm meetrit, see täitis lõdvalt ka poole kõige laiemast sõidurajast," räägib Soone.

Aga nädala pärast oli sõit nii jala sisse kulunud, et tundus, nagu poleks elus muud teinudki.

Õppimise ajal juhtus äpardusi

Öelda, et Riias õppustel mitte midagi ei juhtunud, ka ei saa. "Minu sõidetud Riia 5. trolliliin lõppes kerge tõusuga lennunduskooli juures. Tagasiteel oli langus. Liin oli natuke imelik, lotendas. Mis sest, et rääkisin kõikuvast juhtmepaarist õpetajale iga päev. Oli kord ilus maikuu hommik. Buss sõitis tagasi linna poole imeliselt kergelt. Hing laulis, sest päike paistis, kevad oli kohe-kohe käes. Järsku hakkas kõrval olev õpetaja karjuma kui vabrikuvile: pidurda, pidurda! Mina ei teinud kuulmagi, sest kui oleksin pidurdanud, oleks troll oma raskusega vooluvõtja sarved kinni surunud. Siis aga juhtus bussiratta alla auk. Kuidas need sarved üleval puserikku lendasid, ei tea – igal juhul oli buss lühises, sarved õhuliini kinni kiilunud või isegi sulanud. Omal jõul ei õnnestunudki neid kuidagi vabastada. Liiklus seisis üle poolteise tunni," pajatab vanahärra.

Ühe teise eestlasega juhtus kraad kangemgi lugu. "Tema liin läks läbi kitsa tänava, kaks bussi mahtusid vaevu teineteisest mööda. Laupäeva hommik, eestlane sõitis, muusika mängis, aknad kõigil lahti. Järsku trollil sarved lahti, robaki kitsa tänava ääres olevate majade akendes ja teine korrus kliriseb kui klaasipood, kus elevandid sees möllavad. Aga kaugele näha, et riialaste jaoks polnud see tänav mingi uudis: selle tõrjeks seisid depoos klaasiauto ja kaks meest valves. Need lendasid kui pistrikud kohale ja hakkasid sõna lausumata akende klaase vahetama." Tallinna vähemalt Soone ajal õnnetusi aga ei jätkunud.

Ants küttis Estonia teatri – Balti jaama ringi nii, et paha maitse suus. Ikka 13 minutit sinna ja teist sama palju tagasi, 27 minutiga pidi tiir tehtud olema. Liinile mahtus seitse peatust, mille nimesid nägi ta unes öösitigi.

Trollides oli pidev ülerahvastus

"Teisest tipptunnist tööpäeva lõpus sai veel üle, sest see oli suhteliselt libisev. Ent tööpäeva algust ei nihutanud kuhugi ja see oli katsumuste katsumus. Et trollibusse oli vähe ja need käisid eriti pika intervalli järel, olid trollid hommikuti täis kui kilukarbid. Siis polnud veel jõutud magalate rajoonides eriti lasteaedu ehitada ja polnud neid ka linnapiiri taga, kust tulid Balti jaama lähirongid. Need olid hommikul triiki täis lastest, kes tulid kesklinna lasteaedadesse. Neist paljud olid nägupidi tuttavad ja teretasid mind hommikuti valjult."

Esimesed trollid olid ehitatud sedasi, et juht istus bussi eesotsas eraldi kabiinis. "Mina korjasin sinna enam-vähem kõik bussi tulnud lapsed. Muidu oleks täiskasvanud nad lihtsalt ära tallanud."

Tallinna järgmist trolliliini ei jõudnudki Ants ära oodata. Pärast poolteist aastat kestnud roolikeeramist oli selge, et päris õiget ametit ikka valitud ei saanud. "Ega mul juhtimise vastu midagi olnud. Meele tegid hapuks hoopis sõiduvälised asjad. Esimesena ikka see palgaküsimus. Kuskil ministeeriumis või teab mis otsustajate hulgas ei suutnud keegi selgeks teha, et kui tööpäev võib alata kell 5 hommikul ja kesta öösel kaheni välja, ei oleks sünnis inimeste uneajal mööda linna trampimise eest maksta miinimumpalka."

Teine asi oli seesama tööaeg. "Pidin hommikul kokkulepitud kohas ootama valvebussi kell 5 hommikul. Jäin ma või minuti hiljaks, nägin ma vaid bussi tagatulesid. Kellelegi helistada polnud, sest polnud lihtsalt telefone – mõtle ise võimalustele, kuidas tööle jõuda. Ja võimalusi eriti polnudki. Sellised tüütud, aga pidevalt korduvad kõrvalasjad suutsid meele tohutult mõruks ajada!"

Mitmekülgne härrasmees on hiljem 44 aastat pidanud nääri- ja jõuluvana ametit ja jõuluvanasidki koolitanud, samuti kuulub talle pulma- ja peovanema austav kutse. Nüüd on tema aastatepikkuse töö tulemusena peetud 744 pulma, 27 hõbepulma ja kuus kuldpulma.

Kuidas sarved aru saavad, kummale poole sõita?

Tegelikult on see lihtsaim füüsika: tänaval jaguneb liin alati vaid kaheks. Kui vaja sõita paremale, lastakse troll sõlmkohast läbi vabalt, ühelegi pedaalile vajutamata. Kui aga vaja pöörata vasakule, vajutatakse täiendavalt pedaalile, tekitatakse vool, liinis käivitub magnet ja bussi sarved pööravadki teises suunas.

Trollis – nii vanasti kui ka praegu – on kolm pedaali. Parempoolseim on reostaat ehk pedaal sõidukiiruse muutmiseks. Keskmine on õhkpidur – pidur ekstreemseteks olukordadeks. Vasakpoolseim pedaal on elektriline pidur sujuvaks pidurdamiseks.

"Kui elektriliselt pidurdada, hakkab süsteem tagurpidi tööle ja elektriliini voolu tagasi andma. Vene ajal oli see tõhus kokkuhoid ja kord kvartalis jagati juhtidele selle eest ka preemiat. Mõnikümmend kopikat tuli ära, kõva raha ikka," itsitab Ants.

 

Üles