Tallinna Linnatranspordi AS, RB Rail AS, ja Rail Baltic Estonia OÜ sõlmisid koostöökokkuleppe

Trüki

Täna sõlmisid Tallinna Linnatranspordi AS, RB Rail AS, ja Rail Baltic Estonia OÜ koostöökokkuleppe, mille eesmärk on jagada teadmisi eeskätt riigihangete ettevalmistamisel aga teha koostööd ka linnatranspordi ruumilise arenduse, korralduse ning logistika valdkonnas.

“Tallinna Linnatranspordi ASi ja Rail Baltica ühiste eesmärkide saavutamise seisukohast on vajalik nii seniste kompetentside jagamine kui ka tuleviku transpordivõimaluste ühine arendamine. Keskkonnasõbralik ja sujuv transport peab arvestama taristu sobivusega ning kõigi ühistranspordi kasutajate võimalike vajadustega,” sõnas TLT juhatuse esimees Deniss Boroditš. Ta lisas, et kui juba projekti planeerimisfaasis tehakse sisulist koostööd ja jagatakse kompetentse, siis on ka projektide tulemus efektiivsem ning saab vastata kõigi osapoolte ootustele, mistõttu on koostöölepe tänasel päeval olulise tähtsusega. 

“Rail Baltica on kolme Balti riigi ülene ning suurim taristuprojekt regioonis viimase 100 aasta jooksul. See tähendab, et me saame TLT-le anda edasi parima kogemuse, mida oleme näiteks hangete läbiviimisel aga ka ehituse, planeerimise ja digitaliseerimise valdkonnas saanud,” ütles RB Rail AS Eesti filiaali direktorAivar Jaeski.

Koostöökokkuleppest saadav kasu on igal juhul vastastikune kuna Tallinna Linnatranspordi AS on Rail Balticat rajava ja haldava ettevõtte koostööpartner Ülemiste terminali rajamisel ning Tallinna Lennujaama ühendamisel kogu linna transpordisõlmega.

“Rail Baltica projekti raames ongi Tallinna linnas valminud trammitee pikenduse projekt, millega ühendati Tallinna lennujaam olemasoleva trammiteega. Töös on ka Tallinna reisisadamaga trammühenduse loomine Rail Baltica fondide abil,” kirjeldas Jaeski tehtud ja eesseisvaid töid.

“RB Ülemiste ühisterminalist saab pealinna olulisemaid transpordisõlmi, mille ühendamisel Tallinna linna teiste asumitega on tähtis roll ka Tallinna Linnatranspordil. Täna sõlmitud koostööleping paneb aluse selleks, et ühistransport oleks tulevikus regionaalsel ja rahvusvahelisel tasandil omavahel tõhusalt integreeritud,” lisas Rail Baltic Estonia OÜ juhatuse esimees Tõnu Grünberg.

Veel jagavad ettevõtted edaspidi koostöölepingu raames kogemust ja potentsiaali, mille rakendamine on oluliseks eelduseks edukaks koostööks. Juba välja toodud teadmiste jagamisele riigihangete ettevalmistamisel ja läbiviimisel on Rail Balticat rajaval ja haldaval ettevõttel kogemusi keskkonnasäästliku infrastruktuuri rajamisel, kaubalogistika planeerimisel, intelligentsete transpordisüsteemide rajamisel ning samuti omavad nad väärtuslikke kontakte ehitus- ning tehnikasektoris.

Lisaks koostöökokkuleppele TLT-ga on RB Rail AS-il sarnases vormis koostöö veel Maanteeametiga ning ettevõtte Läti filiaalil mitmete sealsete mittetulundusühingutega, kellega koos arendatakse kiiremat ja modernsemat ning keskkonna- ja kliendisõbralikku raudteed.

Tallinna Linnatranspordi AS testib elektribussi

Trüki

Tallinna Linnatranspordi AS alustas linnaliinidel elektribussi Yutong U12 testimist.

TLT AS juhatuse esimehe Deniss Boroditši sõnul on elektribussi testimisel kaks põhilist eesmärki. Ta selgitas, et proovitakse, kas tehase poolt lubatud näitajad nagu ühe laadimisega läbisõit, laadimiskiirus ja sõitjate kasutusmugavus ka meie oludes kinnitust leiavad ning testitakse elektribusside sobivust olemasolevate liinide teenindamiseks. “Eesti suurima ühistranspordi ettevõttena käime ajaga kaasas ning keskkonnasäästlikud tehnoloogiad on meie eelistus,“ lisas Boroditš.

Tallinnas testitakse maailma suurima elektribusside tootja kõige uuemat bussimudelit U12, mida esitleti esmakordselt Brüsselis ühistranspordi messil Busworld. Hiina tootja elektribusse kasutatakse regulaarses liiniveos Pariisis, Sofias, Suurbritannias ning ka meie lähinaabrite juures Espoos.  

U12 tarniva Yutongi ametliku esindaja Busnexi tegevjuhi Simonas Ramanauskase kinnitusel soovitakse Kesk- ja Põhja-Euroopasse keskkonnasõbralike transpordilahenduste vahendajana tõestada, et Yutongi bussid oleks Tallinna Linnatranspordi ASi jaoks hea valik. „U12 on innovatiivne mudel, mis sobib ideaalselt Eesti kliimasse,” lisas Ramanauskas.

Deniss Boroditš ütles, et ligi 10% kõigist Euroopas kasutusele võetavatest bussidest on elektrilised, neist võrdlemisi suur osa toodetud Hiinas. “Euroopa tootjate pingutustest hoolimata areneb elektribusside tehnoloogia kiiremini Aasias, kuhu koonduvad ka suuremad tootmismahud, mistõttu tuleb Hiina busse tähelepanelikult tundma õppida,” põhjendas Boroditš Yutongi bussi testimist, märkides, et TLT AS on testinud ka Euroopa tootjate Mercedes-Benz ja Solaris elektribusse.

Yutong U12 elektribuss on 12 meetri pikkune mugava sõitjateruumiga linnasõiduk, kus energiavarustuse tagab 422kWh mahutavusega aku, millega tagatakse ühe laadimisega maksimaalne läbisõit kuni 400 kilomeetrit. Olenevalt bussi tehnilisest spetsifikatsioonist mahutab Yutong U12 kuni 85 reisijat ning kaks ratastooli või lapsevankrit.

Tallinna Linnatranspordi AS teenindab pealinnas 81 ühistranspordiliinil aastas kokku rohkem kui 140 miljonit sõitjat. Aastaks 2035 soovitakse jätta liinidele üksnes elektrisõidukid.

Laupäeval saab sõita ajaloolise bussiga

Trüki

Laupäeval, 12.09, on tallinlastel võimalik teha nostalgiline sõit BaltScani tehases valmistatud bussiga Duple Metsec T-76 City, mille Tallinna Linnatranspordi AS paneb mõneks tunniks teenindama liine 8, 5 ja 33.

TLT juhatuse esimehe Deniss Boroditši sõnul on kiirelt areneva ettevõtte üheks tegevusvaldkonnaks ka ühistranspordi ajaloo säilitamine. „Mäletades möödunut, oskame paremini hinnata tänast, kus oleme alustanud tõeliselt uuenduslikku gaasiküttel töötavatele bussidele üleminekut ning peame pikemas perspektiivis silmas kogu pealinna bussiliikluse üleviimist elektribussidele. Anname laupäeval linlastele võimaluse võrrelda tänapäevaseid busse eelmise kümnendi alguses liinil sõitnud bussiga,“ selgitas Boroditš ajaloolise sõiduki liinile toomise eesmärki.

TLT veokorraldusosakonna juhataja ja vanasõidukite taastamise eestvedaja Andres Koldre kinnitusel on 1998. aastal valminud Duple Metsec igati sõidukorras ning linnaliikluses osalemiseks ette valmistatud. „Oleme grupi entusiastidega taastanud mitmeid vanu busse ja tahame neid nüüd linlastele näidata. Pikemas perspektiivis peame silmas alalise vanasõidukite ja ühistranspordi ajalugu kajastava väljapaneku loomist. Antud bussi teeb unikaalseks see, et piiratud partii Scania linnabusse ehitati Scania L113CLB raamile meie koduses Tartu tehases. See huvitav minevikuseik väärib meenutamist,“ lisas Koldre.

Buss 1195 väljub Peterburi tee 73 garaažist kell 10.00, jõudes 10.30 Hobujaama lõpp-peatusesse. Sealt suundub buss liinile 8, mida sama sõiduk aastate eest teenindas. Seejärel võib väärikat vanakest kohata ka liinidel 5 ja 33.

TLT ASil on plaanis muuta ajalooliste busside demonstratsioonid linnaliinidel heaks traditsiooniks.

Tallinna ühistranspordis ennetatakse nakkusohtu

Trüki

Alates reedest, 11. septembrist, rakendab Tallinna Linnatranspordi AS ühistranspordis bussijuhtide kaitseks täiendavad turvameetmed.  

TLT juhatuse esimehe Deniss Boroditši sõnul on koroonaviirusesse nakatumiste arvu tõusu tingimustes ettevõttele oluline, kaitsta lisaks ühistranspordi kasutajatele nakkusohu eest ka oma töötajaid. „Alates homsest jäävad busside esiuksed peatustes suletuks ning juhikabiini taha eraldame esimese istmereani ulatuva turvaala, kuhu sõitjad ei pääse. Tegemist on kevadises haiguspuhangus ennast õigustanud meetmega,“ selgitas juhatuse esimees, lisades, et sõitjate ohutuse tagamiseks jätkatakse busside desinfitseerimist kaks korda päevas nii Kadaka ja Peterburi tee depoodes kui ka Männiku, Hobujaama, Õismäe ja Balti jaama lõpp-peatustes, kus mitu korda päevas desinfitseeritakse lisaks reisijatesalongide kontaktpindu. Kõik TLT ASi poolt rakendatavad meetmed on kooskõlastatud Terviseametiga.

Boroditš kirjeldas viirusetõrje erinevust tavapärasest puhastusest, kus keskendutakse just kontaktpindadele käsipuudest alates ning istmete ja validaatoritega lõpetades. Meie desinfitseerijad said põhjaliku koolituse juba kevadel ning kasutavad kaasaegsemaid tehnoloogiaid, õigeid töövõtteid ja parimaid vahendeid.

„Suudame omalt poolt viia nakkusohu ühistranspordis miinimumini, ent ootame ka reisijatelt vastutustundlikku käitumist,“ kinnitas Boroditš. Tema sõnul tuleb täita hügieeninõudeid, haigussümptomite esinemisel jääda eneseisolatsiooni, suurema enesekindluse saavutamiseks aga on mõttekas ühistranspordis maski kanda.

Kevadisel kriisiperioodil ei tuvastatud Tallinnas ainsatki ühistranspordi kasutamisest põhjustatud nakatumist ega haigestunud ka ükski TLT bussijuht.

Gaasibussid jõudsid Tallinna

Trüki

25. augustil tutvustas TLT AS tallinlasi teenindama hakkavaid gaasibusse.

Biogaasil töötavad bussid on mugavad, sõitjasõbralikud ning ökonoomsed. Aasta lõpuks jõuab pealinnas liinile sada biometaanil sõitvat bussi. Lähiaastatel jäävad gaasibusside kõrvale vaid kõrgeimale, euro6 saastenormile vastavad diiselbussid. Ühtekokku jõuab lähiaastatel liinile 350 keskkonnasõbralikku biometaanil sõitvat bussi, millega uueneb 70 protsenti TLT bussipargist.

TLT AS juhatuse esimehe Deniss Boroditši sõnul väheneb 350 biometaanil sõitva bussi liinile jõudmisel CO2 linnaõhku paiskamine ca 25 000 tonni võrra aastas, mis hinnanguliselt võrdub 7000 sisepõlemismootoriga sõiduauto heitmekogusega. „Tallinna ühistranspordi sõltuvus diiselkütusest väheneb ligikaudu üheksa miljoni liitri võrra aastas,“ selgitas Boroditš.

Tegemist on suurima keskkonnahoidliku uuendusega Tallinna ühistranspordi ajaloos.

Tallinna tramm 132

Trüki

Tallinna tramm saab 24. augustil 132. aastaseks. 1888 läks Tallinnas liinile esimene tramm – linlasi Kadriorgu sõidutav hobukonka. Sellest alates on trammindus läbinud tohutu arengu. Hobutrammi ajastule järgnes mootortrammide aeg, mis õige pea asendus elektritrammide ülemvõimuga. Kaasajal on tramm linlaste poolt soositud mugav ning laialdast kasutust leidev ühistranspordivahend.

TLT ASi juhatuse esimehe Deniss Boroditši sõnul säilitab tramm Tallinna ühistranspordis olulise rolli ka tulevikus. „Ajal, mil viime ühistransporti üle keskkonnasõbralikele lahendustele pakub tramm kui heitmevaba, mugav ning suurt hulka reisijaid teenindav ühistranspordiliik tulevikuvaates häid lahendusi Tallinna ja lähivaldade transpordiprobleemide lahendamiseks. Viimastel aastatel on uute trammiliinide vajaduse arteludelt mindud üle konkreetsetele uuringutele ning arengukavadele, millest on selgunud perspektiivsed uued trammiliinid nii linna sees kui ka lähivaldades,“ kirjeldas Boroditš trammiliikluse tulevikku.

132 aastase Tallinna trammi arengus võib eristada järgmisi olulisi perioode – esimeste hobutrammiliinide rajamine, Kopli trammitee ehitus ja selle ühendamine kesklinna trammivõrguga ning tänapäevase trammitaristu kujunemine läinud sajandi viiekümnendatel.  2014-2017 toimunud trammiteede põhjalik rekonstrueerimine lisas töökindlust ja mugavust. Kuigi 2017 pikendati trammiliine lennujaamani ning perspektiivis ühendatakse 2023. aastaks trammivõrguga ka reisisadam, on taristu püsinud üldjoontes samal logistikal nagu see aastakümnete eest välja kujunes. Arvestades vahepeal toimunud olulist kasvu elanike arvus ja linnaterritooriumi laienemist kordades, on aeg kavandada nii trammiliinide viimist neisse linnaosadesse, kus mugav ja võimekas trammiühendus seni puudub kui ka trammiühenduse loomist naabervaldadega, kust lähtub suurim pendelmigratsioonisurve.

132. aastaseks saanud Tallinna trammil seisab lähikümnenditel ees hoogne areng, mille tulemusel muutub pealinna ühistranspordilogistika tundmatuseni. Mugav rööbastransport muudab sujuvamaks nii ühenduse linnaosadega kui loob uusi võimalusi naabervaldade elanikele. TLT on valmis panustama ühistranspordi innovatsiooni nii oma teadmiste kui praktiliste oskustega. Võib liialdamata öelda, et tulevik kuulub trammile.

Esimesed biometaanil sõitvad bussid alustasid proovisõite

Trüki

Tallinnasse jõudsid kaks esimest biometaanil sõitvat bussi, et läbida testperiood ja alustada seejärel sõitjate teenindamist. Kuu jooksul saab TLT veel kümmekond gaasibussi, mis moodustavad esimese osa sajast hangitavast bussist.

TLT juhatuse liige Otto Popeli sõnul on biometaanil sõitvate busside liinile jõudmise näol tegemist viimaste aastate suurima keskkonnasõbraliku uuendusega Tallinna ühistranspordis. “Esimesed kaks biometaanil sõitvat bussi, liigend- ja normaalbuss, teevad esialgu testsõite, et saaks hinnata nende vastavust tellimusele ning tehnilist valmisolekut igapäevaseks liinitööks,” selgitas Popel ja lisas, et kui uued sõidukid vastavad kõikidele nõudmistele ning hankelepingu tingimustele, jäävad need testperioodi lõppedes kohe Tallinna. „Lähiaastatel jäävad uute busside kõrval liinile üksnes kõige uuemad euro6 saastenormidele vastavad diiselbussid,“ selgitas juhatuse liige, rõhutades, et gaasibusside suurimaks kasuteguriks on keskkonnasäästlikkus ning bussipargi uuendamisega hoitakse kokku remondi- ja ülalpidamiskuludelt.

Tallinna biogaasil sõitvad busside hankemaht on 26,96 miljonit eurot. Bussid ehitatakse Poola ettevõttes Solaris Bus & Coach, mis esitas  riigihankele parima pakkumuse.

Tallinna troll 55

Trüki

6. juulil tähistame Tallinna trolliliikluse 55. aastapäeva.

Trolliliiklust hakati pealinna kavandama juba 1940-ndatel. Esimeseks liiniks pidi saama Balti jaam-Pirita-Merivälja. See kava ei teostunud aga kunagi. Tõsisemad ettevalmistused trolliliikluse käivitamiseks algasid 1950-ndate teises pooles. 1957. aastal eraldati trollipargi rajamiseks kinnistu Paldiski maantee 48a. Kuna ehitustööd venisid, asus depoo ajutiselt Ädala tänav 7 laohoonetes. Paldiski maanteele koliti 1970. aastal ning administratiivhoone valmis 1973.

Trolliliinist Estonia-Hipodroom arenes 1977. aastaks välja liin number 1 Mustamäe-Kaubamaja. Samal aastal lõpetati ka liini number 3 juba 1969. alanud arendus. Balti jaama jõudis esimene troll 1970. aastal, kui alustas 4. liin. 1971. aastal lisandus liinile Keskuse-Balti jaam, liin number 5, Mustamäe-Balti jaam. Väike-Õismäele hakkasid trollid number 6 ja 7 käima 1980. aastast. 1987. aastal avati 9 liin Mustamäe-Kopli.

1967. aastal valmis Akadeemia teel Mustamäe lõppjaam, mida seitsmekümnendate lõpus laiendati. Väike-Õismäe lõppjaam avati 1980 ning esialgu kasutati selleks vagunelamut ja lähedalasuvas majas üüritud korterit. Lõppjaama hoone valmis 1987. Samal aastal valmis ka Keskuse lõppjaam.

Trollibussidest sai oluline ühistranspordivahend Mustamäe, Väike-Õismäe, Kristiine, Põhja-Tallinna ja Kesklinna elanikele. Kuigi tänaseks on trolliliinide arv taandunud neljale ning osaliselt on sarvedega trolle asendanud hübriidid, säilitavad trollid olulise koha pealinna ühistranspordis. Kui rääkida aga elektritranspordist laiemalt, siis tulevik kuulub kindlalt trollide sarvedeta sugulastele, elektribussidele. Aastaks 2035 jäävad Tallinnas sõitma üksnes elektribussid, sest elektritransport on loodussäästlik ja inimsõbralik.

TLT kutsub tähistama Jaak Joala sünniaastapäeva

Trüki

Tallinna Linnatranspordi AS kutsub koostöös Jaak Joala fännklubiga, kõiki laulja elutöö austajaid tähistama reedel, 26. juunil, legendi 70. sünniaastapäeva muusikalise sõiduga trammis Jaak.

TLT juhatuse esimehe Deniss Boroditši sõnul on ettevõttele, lisaks pealinnas mugava ja turvalise ühistranspordi tagamisele, oluline toetada kultuurilist ja kogukondlikku suhtlust. „Oleme nimetanud 12 KT-6 trammi väljapaistvate muusikainimeste järgi ning sellest lähtudes tähistame koos avalikkusega Eesti muusikakultuurile olulisi tähtpäevi. Nii oleme ühistranspordile andnud uue, kultuuri ja kogukondlikku teadvust toetava sisu, mis pole linnatranspordi kasutamise populariseerimisel sugugi väheoluline,“ selgitas Boroditš.

26. juunil kell 17.00 väljub Kadriorus luigetiigi kõrvalt asuvalt rööbasteelt tramm Jaak, kus Joala poolt igihaljaks lauldud loomingut esitavad Otsa nimelise muusikakooli õpilased Marta Lotta Kukk, Johan-Kristjan Aimla, Markus Nurmsaar, ja Mattias Tirmaste. Trammisõidu teeb kaasa Jaak Joala fännklubi esindus.

Kõigil linlastel on võimalus trammipeatustes juubelit tähistava seltskonnaga liituda ning veeta liinil Kadriorg-Tondi-Kadriorg meeleolukas muusikaline pärastlõuna. Tramm Jaak teeb koos muusikutega liinil Kadriorg-Tondi-Kadriorg ka teise ringi, orienteeruva väljumisega Kadriorust kell 17.45.

Tallinnas alustas sõitmist elektribuss

Trüki

Tallinna Linnatranspordi AS alustas täna pealinnas reisijatevedu elektribussiga, mis sõidab Balti jaama Mustamäega ühendaval 4. liinil. 

Testperioodiks Tallinnasse toodud elektribuss Urbino 12 on heitmevaba ühissõiduk, mis sobib eriti hästi linnas kasutamiseks, kuna selle müra- ja vibratsioonitase on madal.
Tegemist on 12-meetri pikkuse bussiga, mis sõidab ühe laadimisega 150 kilomeetrit. Bussis on 31 istekohta ja 45 seisukohta.

Tallinna Linnatranspordi juhatuse esimehe Deniss Boroditš kinnitusel on elektribussi testimise eesmärk proovida, kas tootja poolt lubatud läbisõit, laadimise kiirus ja sõitjate mugavus meie oludes toimivad ning katsetada taristu võimekust elektribusside kasutusele võtmiseks. Boroditš rõhutas, et uue tehnoloogia rakendamine on vajalik linnaõhu puhtuse ja mugavama ühistranspordi tagamiseks.

Testperiood annab olulisi vastuseid küsimustele, millele tuleb leida lahendused liikumaks TLT ASi kaugema eesmärgi suunas, milleks on hiljemalt aastal 2035 viia kogu Tallinna ühistransport üle elektrisõidukitele.

Elektribussi testperiood kestab 15. juulini.